Saturday, July 31, 2010

Suvine reis läände...

Seekord ei ole siin käsitööst mitte üks sõna:) Paar päeva tagasi jõudsime koju meie pisikeselt reisilt läände...hehee... käisime Haapsalus ja Hiiumaal. Ma olen siiani muljetest elevil ja panen mõne pildi ka siia vaatamiseks.

Haapsalus oleme käinud palju kordi, aga viimasest korrast on ikka hea jupp aega mööda läinud. Seda põnevam oli nüüd vaadata, mis vahepeal muutunud on ja mis kõik juurde on ehitatud. Imeilus linnake, kuhu tahaks alati tagasi minna...seda enam, et seal ka toredad sõbrad meid alati ootavad.


Promenaad on vapustavalt ilusaks tehtud ja eriti kaunis on see pimedas kui tuled säravad. Pärast hiiglasliku pizza söömist oli jalutuskäik öisel promenaadil väga mõjuv...nii hingele kui kehale:)



Eriti võluvad mind sellised armsad ja romantilised kohvikud, milliseid võib seal mitmeid leida.
Edasi viis meid reis Hiiumaale, kus meid oodati juba kohvi ja koogiga:) Ma olen ääretult õnnelik, et olen leidnud "Isetegijast" armsa sõbra, tänu kellele me esimest korda Hiiumale sattusime. Mitmeid ilusaid kohti sai läbi käidud...siiani ainult pildilt nähtud Kõpu tuletorni "vallutasime" kohe esimesena.


Ja ka Tahkuna tuletornis käisime:



Ei saa ka näitamata jätta imeilusat rookatusega majakest:


...ja tuulikut:



Selles romantilises aidas veetsime öö, pikne paukumas kahel pool maja:)



Ma olen hädaldanud, et teod pistavad meil aias taimed nahka...nüüd jääb veel tänada, et meil selliseid ei ole...


Palju huvitavat sai tehtud-nähtud selle reisi jooksul, väga tore oli! Aitäh teile sõbrad, et olemas olete ja koosveedetud aja nii põnevalt sisustasite!










Wednesday, July 21, 2010

Päikesekollane hommik...

Eile õhtul said valmis järjekordsed sokid...päikesetriipudega sokid:) Tegelikkuses on kollane värv sokkidel veel tugevam ja säravam kui pildile jäi. See imeilus lõng on jäänud mulle vanaema "varudest", ta enda värvitud lõng. Vanaema on kahjuks juba ammu siit ilmast lahkunud ja nüüd tema lõngast triipe kududes, valdas mind eriline tunne...
Lisaks kasutasin veel kirju sokilõnga ja mingi tundmatu pruuni lõnga jääke. Sääreosale kudusin mustriks sisse mulle armsaks saanud liblikamustri. Vardad:2,5...sokkide suurus 39.

Kui juba päikesekollane postitus, siis käisin hommikul fotokaga aias ringi ja püüdsin pildile just kollast värvi lilled:)
Veel üks sort liiliaid, mis just õitsemist alustasid:

Selle lille nime ma kahjuks ei tea, aga tema suureks plussiks on väga kaua vaasis säilimine:

Saialill:



Meie aia üks vanimaid sorte, me kutsume seda "vanaks taluaia lilleks":




Takeetesed laiutamas vanas pajas:



Päevaliilia:





Selleks korraks kõik:) Nädalavahetusel on meid ees ootamas puhkus Haapsalus ja Hiiumaal...





Friday, July 16, 2010

Suvi.

Terve selle nädala olen kannatanud kuumuse ja külmetushaiguse käes...õnneks olen taas terve ja küllap ka see kuumus lõpuks taandub:)
Käsitöö ei edene kuumaga üldse...siiski, siiski- ühe sokipaari olen valmis saanud. Lõngadeks kirju sokilõng ja valge villane, vardad nr.2,5. Kirju lõng tundus üksinda nii igav ja ilmetu, panin valget juurde ja muutusid kohe palju särtsakamaks.
Eelmisel nädalal oli mul sünnipäev ja ei saa kohe mitte näitamata jätta vahvaid temaatilisi kingitusi, mille üle olen väga õnnelik.

Rootsist kingituseks saadud raamat ning Inglismaalt kudumisteemaline märkmik, kus vajalikud mõõdud ja suurused sees olemas ning palju ruumi ideid kirja panna. Lisaks veel selline vahva lipikutega karp...selliseid lipikuid on tore oma käsitööna tehtud kingitustele külge panna (tagumisel küljel on koht, kuhu kirja panna kellele tehtud ja kelle poolt ning hooldusjuhiste kirjutamise koht).

Mõned lillepildid ka mu aiast teile vaatamiseks. Sellised korvid ripuvad grillnurgas müüril.



Ülemöödunud aastal külvasin ma lavendlit ja kasvatasin taimed...sel aastal õitsevad nad esimest korda.





Pisikeste õitega võõrasemad, seemned saadetud Itaaliast. Mulle väga meeldib kui seemneid kingitakse...nii tore on hiljem aias vaadata, millised lilled neist seemnetest sirguvad ja mõelda selle inimese peale, kes need saatis. Tore tunne!





Eile sadas meil hullu paduvihma, pärast vihma oli aed liiliate lõhna täis. Liiliate lõhn meenutab mulle millegipärast lapsepõlve...ei teagi miks.













Monday, July 5, 2010

Natuke seda ja natuke teist...

Tänase kuuma ilmaga istusin mina toas ja õmblesin...no ei ole selline kuumus minu jaoks. Mulle meeldib suvi ja mõnusalt soojad ilmad, aga 30 kuumakraadi on talumatu. Et päevake luhta ei läheks, õmblesin kõigepealt endale pisikese kotikese, millega oleks hea laadal müümas käia. Vahel olen mõnel laadal päris hädas olnud, et pole raha ja telefoni kuskile panna. Kotike sai lihtne, vooder ka sees ja nööbi alla panin kinnituseks hoopis magneti. Ühesõnaga...loodetavasti ajab asja ära (ühesõnaga - hmmm...mis väljend kui panin neli sõna ritta)
Ühe soojaga õmblesin poekoti ka...polegi ammu teinud:) Näitasin mehele ka kui valmis sai...ütles, et "tibikott"..hihiii. Võib olla tõesti...selline eblakas sai, aga mulle hakkab järjest rohkem meeldima. Kasutasin ära vähemalt kolme koti õmblemisest järgijäänud riidetükid. Sees on vooder ja sangad tegin pikemad, et oleks mõnus õlal kanda. Kaunistuseks kolm puidust nööpi...saladuskatte all võin öelda, et selliseid nööpe saate varsti ühest neti käsitööpoest osta:)

Papude peal katsetasin uut ideed...karvase lõngaga efektsemaks kudumist:) Täitsa hea tulemus mu meelest...


Ja maasikatega olen mässanud vahepeal (muidu mõtlete kuhu ma kadunud olen ja kas käsitööd ei teegi enam:) )




Igasuguseid variante sai katsetatud...maasikad šokolaadis...mmmm...mõnusad!!!




Keedumoos....




Lisaks veel tegin toormoosi, iga päev joome maasikakokteile ja magustoiduks tegin maasika-kamavahtu....söö või suvel end maasikaks:)
Laupäeval aga käisime Seidlas vanavara - ja antiigilaadal...vägev laat ja sinna võikski ennast unustada. Oleme ikka peaaegu igal aastal seal käinud...vanavara on üks meie huvidest-hobidest. Sel aastal me midagi erilist ei leidnud, aga selle eest saime kuhjaga emotsioone ja teadmisi juurde. Ma ei saa siinkohal märkimata jätta, et ostsin endale väga mõnusa tammepuust käsitöökasti...natuke tahab kõpitsemist saada ja siis saan näidata. Pole küll teab mis vana, Saksa DV oma, aga käsitöö tegijana on mu rõõm selle kasti üle piiritu:)
Järgmise korrani!