Poekott ja roosamannasokid.

Esitlen poekotti....kaua tehtud kaunikene:) No ei ole ma eriti usin õmbleja, aga vahel kohe tuleb tuhin peale, et midagi teha. Seekord läks loosi kaks kasutult seisnud lauakatet, natuke triiburiiet, kandipaela (esimest korda kasutasin sellist asja...meeldis...homme lähen kohe juurde hankima:) ), sangadeks paelad. Täitsa normaalne kott tuli välja:)

Roosad sokid...nendega oli plaan osaleda sokikonkursil, aga kuna kudusin 4 paari, siis paratamatult pidin ühe paari "välja praakima". Seda mustrit olen ennegi sokkidesse kudunud, nii hea ja mõnus muster. Tänud selle eest Katile, kes kunagi selle mustri mulle andis...

Midagi põnevat oksjonile...

Kaunis kevadet kõigile, kes siit läbi astuvad!!!

Täna "Isetegijas" algavale oksjonile läheb seekord pakkumisele suvel kootud jänes...just paras aeg talle uus kodu otsida, kus ta saaks saabuvate pühade ajal toimetada:)

Ja jänes ei lähe üksi uut kodu otsima, kaasa saab ta veel minu mehe tehtud kausikese koos kümne värvilise munaga. Kauss on treitud oma aias kasvanud pirnipuust (vahaga töödeldud), munad kuusest: värvitud ning lakitud.

Triibuvest.

Viimases ajakirjas "Käsitöö" oli väga põnev triibuvest...nagu seda nägin nii ka selle vesti plaani võtsin:) Terve hea ports lõngajääke saab ju sedasi ära kootud. Hullult vahva kudumine oli, nii põnev oli triipe sättida ja vaadata värvilist tulemust....lõngaotsi pärast nii huvitav enam peita ei olnud:) Lõppkokkuvõttes ei saanudki kuigi palju varusid vähendatud. Aga vahva on triipe vaadata, enamuse kohta tean, millisest kudumistööst üle jäid...punased triibud põikipidi kootud pulloverist, helesinised papudest, teine helesinine sokkidest jne...seljatagune tükk on üleni pruun ja kootud pruunist sallist järelejäänud lõngast.
Ainuke pettumus on selle vesti juures, et sai liiga pikk minu jaoks....teen vist endale kunagi uue. Harutama ei raatsi hakata ja kui kellelegi see vest meeldib, siis teen meeleldi kaupa:)
Üks kevadine kee ka...suures kevadootuses ja -lootuses tehtud:) Kokku panin potselan-, klaas- ja plastikhelmed.
Kuigi õues alles suured hanged ja talv mis talv, siis vähemalt aknalaual on mul kevad!

Lõvi nimega Leo...

Täna oma tegemisi ei näita....varsti siiski:)

Panen siia poseerima hoopis mu kaasa tehtud puidust lõvikese.

Kõik sai alguse sellest, et üks tore inimene tellis puidust lõvikuju....sooviks oli pikkus-20cm, et oleks lamavas asendis ja punakat-pruuni värvi. Kuna kodus oleks poseerimiseks ette võtta ainult koer (ehhee....mis lõvi sellest saaks?!), siis algas hull lõvipiltide otsimine. Pean mainima, et vist poolte maailmas elavate lõvide pildid on meil nüüd arvutis:) Lõpuks sai mitmest-mitmest pildist üks korralik lõvi kokku miksitud...no paljast teadmisest, et kujutad ette, milline lõvi on, ei aita ju. Iga pisikene detail pidi paigas olema, et lõvi ikka proportsioonis oleks ja ikka ka lõvi moodi välja näeks.
Esimestel piltidel on lõvi oma naturaalses olekus...ehk siis saarepuust tehtud ja töötlemata. Järgmistel piltidel on juba tellitud värvitoonis.
Kaasa küsis nalja pärast, mis nimeks saab...minu meelest polnud kahtlustki, et Leo:) Loodetavasti tellijale ka Leo meeldib.

Hall kampsik.

Plaanisin juba ammu endale üks lühikeste käistega kampsik kududa, aga ei leidnud mustrit, mis oleks kohe väga meeldinud. Kudusin selle kampsiku täitsa peast, alustasin alt servast ja tegingi kogu kampsiku lihtsalt lootuses, et selga ikka mahub. Et päris igavalt hall ei tuleks kudusin sisse südamed, ülemise osa mustri sain Nonnilt. Õnneks mahtus selga ja üldiselt jäin ise enam-vähem rahule.
Lõng on kõik puhas taaskasutus. Hallist lõngast kudusin aastaid tagasi endale palmikutega kampsuni, mõne korra kandsin ja nüüd peale pikka kapis seismist harutasin uuesti üles. Tumehall lõng oli ka kunagi osaline ühes kampsunis, mis samuti ei leidnud kandmist. Lõngade koostist ei tea, tunduvad villa-akrüüli segalõngad olevat, vardad 4,5.
See valge komplekt läheb pakkumisele homme õhtust alates "Isetegija" oksjonil. Salli lõpetasin värskelt...täna hommikul. Kootud Novita Rose Mohairist, salli keskelt jookseb valge pael, mis salli ilusasti krousi tõmbab ja paelte otstes on plastikust läbipaistvad tilgad.

Ehete eri...

Esimene kaelakee on raske ja massiivne...kasutasin suuri poolmatte klaasist kuule ja jämedat ketti, vahele kasutasin juba paar aastat tagasi kalastustarvete poest ostetud "jubinad". Nii kaua ootasid head ideed ja nüüd lõpuks olen täitsa rahul, et siia kaelakee juurde ära kasutasin. Mhmm...pean vist jälle kalastustarvete poodi külastama...
Teise kaelakee juures kasutasin ära juba mõnda aega karbis kasutult seisnud hallid matid klaasist helmed, koos roosaga sobivad minu meelest ideaalselt. Pildistamisel kasutasin paar aastat tagasi Seidla vanavara laadalt ostetud pitsi, mis on pitsi kohta ikka väga-väga suur. Kuna üks mu huvidest on koguda vanavara ja eriti meeldivad mulle just nõud, siis vaikselt neid ikka on mu koju kogunenud. Vanadel asjadel on oma hing ja lugu, mida uutel ju pole. Kahjuks ei tea selle pitsi "lugu".
Ja kolmas kaelakee...kasutasin ära roosad klaashelmed ja lisasin juurde metallhelmeid ning natuke läbipaistavaid helmeid. Selle ilusa portselankuju sain kingituseks kadunud tädilt. Mäletan kuidas lapsena käisin ja imetlesin seda kujukest...kujuke seisis tädi televiisori peal. Ja siis ühel heal päeval kinkis tädi selle portselankuju mulle...ooo, ma olin õnnelik.